Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Looder tuleb välja visata

    Üliõpilased.Foto: Erik Prozes

    Õpilaste läbivedamine gümnaasiumist ja ülikoolist peab lõppema, kirjutab IT-ettevõtja Andres Aarelaid.

    Koolist läbivedamine on paljude hädade põhjus:
    1) spetsialistide nappus, koole lõpetab hordide viisi noori, aga tööle võtta kedagi pole;
    2) põhjendamatud palganõudmised ja äraminekuähvardused;
    3) ka õpilased, kes sooviksid õppida, degradeeruvad lõpuks, nähes, et enamik puudub osast tundidest, et läbi saab ka lihtsamini;
    3) õpetajaamet on ebapopulaarne, õpetajad näevad, kui vähe on panustamisest kasu. Õpetajaks soovib saada ainult 1% inimestest. Raske on õpetada, kui põhiaur läheb korra tagamisele tunnis. On selge, et ka õpetajate palk peab veel tõusma;
    4) majanduse paigalseis ja palkade väiksus.
    Liiga hea elu
    See olukord on tuleneb heaoluühiskonnast, kus lastel on õigused järjest laienenud, nn esimene heaolu ühiskonna laine. Lapsed on harjunud banaani, interneti, moodsate teksatagidega jne. Ja seda saab ka lapsevanema 500eurose palga juures. Sama on läbi käinud ka teised arenenumad Euroopa maad, me võiksime õppida ja mitte kaotada paari generatsiooni.
    Muidugi väidetakse, et õpilased on meil targad, silma paistakse rahvusvaheliste testide läbimises ja olümpiaadidel. Aga see on vaid väikene osa eliitkoolide õpilastest, peamiselt. Me oleme suutnud luua väliselt hea süsteemi, olemas on koolimajad, õpikud, programmid jne. Kui vaid õpilased viitsiksid õppida.
    Eksmatt au sisse
    Retsept on siin lihtne, eksmatt tuleb tõsta taas au sisse, see kord on ju tegelikult olemas. Näiteks puudumiste korral. Kes ei soovi õppida, sellele tuleks seda võimaldada. Õppimine gümnaasiumis polegi kõigile jõukohane.
    Kooliprogrammi ei tuleks küll kärpida, gümnaasiumi ülesanded on suhteliselt lihtsad. Koolis tulebki õpetada natuke raskemaid asju, kui elus tegelikult vaja läheb, siis osatakse lihtsaid. Näiteks ei ole mul kunagi vaja läinud integraali võtmist, aga tänu selle oskamisele pole probleeme näiteks Pythagorase teoreemiga, mida olen mõned korrad tarvitanud.
    Muidugi on eksmatt ainult üks meede. Aga selle juurde on tagasi jõutud: nii Hollandis, Inglismaal kui ka mujal. Gümnaasiumist alates pole koolitee enam kohustuslik.
    Ka vanemad nõuavad koolilt silma kinnipigistamist, et lapsukesel ometi hästi läheks. Samas töötab nn pearahasüsteem jt isikupõhised rahastamised sellele vastu, kardetakse ka koolist väljakukkumise näitajate kasvu.
    Muidu peame ootama uut demograafilist lainet, mis algaks umbes 15 aasta pärast. Aga siis on äkki hilja.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
EKREst välja visatud Ruuben Kaalep vihjab uue erakonna sünni kohta
Loetud tunnid enne EKRE kongressi algust viskas erakonna juhatus välja Ruuben Kaalepi, sest viimane rikkus põhikirja.
Loetud tunnid enne EKRE kongressi algust viskas erakonna juhatus välja Ruuben Kaalepi, sest viimane rikkus põhikirja.
Kurgikasvataja kasum kukkus pooleks
Kurgi ja muude kultuuride kasvatamisega tegelev Grüne Fee teenis mullu pea sama palju käivet kui 2022. aastal, ent kasum kahanes enam kui kaks korda.
Kurgi ja muude kultuuride kasvatamisega tegelev Grüne Fee teenis mullu pea sama palju käivet kui 2022. aastal, ent kasum kahanes enam kui kaks korda.